„Hommikusöök ühele” (2025 -…) keskendub ligimese armastusele ja igapäevase hooldamise varjatud emotsionaalsele koormale. 102-aastase, pimeda ja kurdi vanaema hooldamine tekitab vastandlikke tundeid: kohalolemist ja kurnatust, hoolimist ja armastust aga ka mõtteid, mida on raske endalegi tunnistada. Need tunded elavad kõrvuti, üksteist tühistamata, tehes igapäevasest toimetamisest teise heaks ühtaegu turvalise rutiini kui ka päevi kokkusulatava, väljapääsmatu lõksu.

Pealkiri viitab Euroopas tuntud lavastusele ja šketsile „Õhtusöök ühele”. Me vaatame seda igal vana-aasta õhtul ETV-s, elades naeruga suunurgas kaasa vana naise eluõhtule ja ustava teenri pingutustele oma hoolealuse maailma ülal hoida. „Hommikusöök ühele” nihutab selle korduse huumorist välja, tuues esile hoolitsuse nähtamatu töö ja selle emotsionaalse hinna. Kui šketsis muutub kordus naljakaks, siis siin muutub see raskeks, vaikseks ja kehaliseks kogemuseks.

Fotod avavad hoolimise argipäeva intiimse ja ausa vaate: aeg venib, liigutused muutuvad automaatseks ning tähendus peitub elu alalhoidvates üksikasjades.